Mõtelda on mõnus...

Blogid on ikka head asjad: saad öelda, mida tahad ja jääda ootama inimeste reaktsiooni.

esmaspäev, mai 08, 2006

Mis on olnud

olnud on seiklusrikas aeg koos Jumalaga.
täitsa huvitav kohe, kuidas asjad on läinud minu elus.
võibolla paari sõnaga räägin siis.
nimelt alustasin kuskil veebruaris oma praktikaotsinguid. esimese positiivse vastukajana sain Eesti Riigikantseleist, kust mind kutsuti ka vestlusele. kõik läks kenasti. kuid peale vestlust pidin mingi kuu ootama, et saada vastust ja ega ei saanudki, kui ise ei küsinud. ikka, et oota ja oota, õiget inimest pole kohal jne. siis puht juhuslikult sain teada, et mu enda kursakaaslane oli käinud seal vestlusel ja kohe sinna ka saanud. olin nördinud. pidin kaua ootama ja siis ka, et ei saa. see tundus minu jaoks ideaalne koht olevat. toompeal ikkagi...
kuid siis, olles ikka päris löödud, ütlesin Jumalale, et nii tahtsin seda kohta, kuid Sinul on parem plaan, Sinu teid me tihti ei mõista. tahan usaldada Sind ja mingu nii, nagu Sina ette näed.

olin rääkinud mitmetele inimestele, et otsin praktikakohta. kõik lubasid silmad lahti hoida ja tuttavad silme eest läbi jooksutada, et ehk on kuhugi võimalus. väga mitmetele inimestele/firmadele saatsin oma avaldusi.

järgmisel päeval (juba) sain kirja viimsis asuvast väikefirmast, kes otsis endale sekretäri asendamaks suvepuhkust. läbirääkimised kestsid paar kirjavahetust ja tundus, et sinna lähengi. samal päeval sain ka isamaaliidult kirja, et tulge, kui huvi on, midagi ehk leiab. siis endise saksa keele õpetaja kaudu sain audentesest kutse, et nad on meelitatud, et tahan seal praktikat teha. jne jne.

vau. mõtlesin, Jumal, aitäh. mida Sa minuga teed, nii palju järsku? kas on võimalik, et Jumal näitas, et kui usaldan, siis Ta saab ka rohkem õnnistada. ja et alati minu enda arvates parim ei ole veel see kõige parem?

nii oligi. ühel suvalisel kolmapäeval täitsin TTÜ kodukal ära CV, kus öeldi, et kui mõni vaba koht suures ülikoolis peaks olema, võtame ühendust. veel samal päeval oli kiri, et kas ma saaks tulla kohe, poole kohaga sekretäriks juriidilisse osakonda. mida????

kohe algusest peale oli siis suht kindel, et kui mul vähegi tahtmist on, võin seal tööle asuda. wow... Jumal, aitähh.

asi läkski edasi nii, et käisin, siis kui sain. nad saatsid mind veel sisekoolitusele, kust sain ametialast teadmist ja kantseleis veetsin päeva. kõik oli nii tore. sain oma praktika tehtud kooliga ühel ajal, mistõttu avanes mul võimalus otsida endale suveks töö või lihtsalt uus praktikakoht.

ja ennäe imet: Jumal tekitas mulle võimaluse minna vestlusele Sampo panka ja otse narva maanteel!!! käisin vestlusel ning järgmisel nädalal helistati ja öeldi, et kui saate siis võite kohe tulla õppima ja siis tööle. wow. aitäh Jumal.

praegu töötangi Sampos. kursakaaslased käivad veel vestlusel, et saada mulle partneriks suvel kuuks või nii, aga mina olen in juba esimesest vestlusevoorust peale.

nad lubavad mul käia eksamitel. sättisid minu tööl olemise perioodi vastavalt nii, nagu mulle sobiks. mida enamat võin tahta???

Tänu Jumalale selle kõige eest. Tema teed on imelised.

Halleluuja, kiitus Jumalale!